Katakolon ehk Olümpia, Kreeka

Selles sadamalinnas said 776 e.Kr. alguse Olümpiamängud! Vanad kreeklased käisid siin iga nelja aasta järel sportlikke katsumustega oma sõjajumal Zeusile austust avaldamas.  Siin asus ka vanaaja seitsme maailmaime hulka kuuluv Zeusi kuju, mis ehitati 435 eKr ja püsis ligi 800 aastat enne (võimalik, et tulekahjus) hävimist.  Meie jõudsime seda kuju vaatama siis ca 1500 aastat liiga hilja.

             Zeusi kuju Zeusi templis Olümpias ja tempel, milline ta võis 5.sajandil enne hävinemist välja näha. 

Sadamast 40 minutit bussisõitu ja voilaaa- saab varemetega selfitama hakata:

Värav olümpiastaadionile

Läbisime staadionil käruga just 200 m joostes ja nüüd jalutame tagasi

Olümpia kompleksis saime olla 2 tundi, mis jäi nii suure ala avastamiseks häbematult lühikeseks. Samas pikemaid ekskursioone sinna leida ei olnud võimalik, kuna kreeklased ei suuda ju kauem kui kella 15.00-ni töötada.

Kotor, Montenegro

Tere varahommikust Kotor! Minu sünnipäev Montenegros ja pildis: 

Abikaasa kinkis sünnipäevaks ainulaadse võimaluse sinna üles ronida. Ma eelistasin siiski magava vankrilapsega koos all kohvikus sünnipäevakohvi juua ja mees kasutas mu kingituse ise ära!

Lõunapoolseimateks Norra fjordideks peetav koht. Oli tõepoolest maaliline sissesõit hommikukohvi kõrvale ja pärastlõunane väljasõit laeva 11.dekil.

Sünnipäeva õhtusöök. Samal ajal seilame Kreeka poole.

Split, Horvaatia

Split, Horvaatia suuruselt teine linn pealinna Zagrebi kõrval, oli tõeline üllataja. Nüüd on arusaadav, miks see eestlaste seas nii popp puhkusekoht on: ta ei ole liiga kaugel, seal on soe ja palmid ning hinnad on meie jaoks väga taskukohased. Kui ma peaks selle reisi sihtkohtadest valima ühe koha, kuhu tagasi minna, siis oleks see kindlasti Split. Seal oleks veel meeletult avastada kõiki neid kauneid randu ja Krka National Parki waterfallsi kah. Perega oleks seal kindlasti mõnna pikemalt puhata.

Seekord õnnestus meil aga ära näha Spliti vanalinn:

Ilmateade lubas 19 kraadi sooja ja päikest ja oli tõepoolest mõnna Eestimaa suvepäeva tunne. 

Trieste, Itaalia

Trieste on mulle juba varasemalt silma jäänud kui romantiline pelgupaik ja mu süda sulas, kui nägin, et Trieste saab osa selle kruiisi peatustest.  Nüüd, seal käinuna, võin öelda, et Miramare loss ja selle ümbrus tõepoolest mu ootusi ei petnud, aga samas oli see ka kõik, mis seal tähelepanuväärset vaadata oli.

Trieste, meie esimene peatus, oli ka reisi pikim- 12 tundi. 

Laps boikoteeris ilma

Veneetsia, Itaalia

Meie kruiisi alguse ja lõpp-punkt.
Seda 119 saarest koosnevat ning sildade ja kanalitega ühendatud linna lendasime kohapeale kaema juba päev varem ja olime ühe päeva ka kruiisi lõppedes.

Veneetsia linna südameks peetav Püha Markuse väljak (Piazza San Marco) olevat oktoobris juba nii üleujutatud, et saab väidetavalt kummikud jalga tõmmata ja väljakul gondliga sõita. Ma ausalt öeldes ei teagi kumba varianti ma eelistaks – kas kuiva jalaga ära käia või siiski ainsa võimaliku ja mõeldava liiklusvahendiga Veneetsias. Pinterestist leidsin selliseid variante: 

Meie saime sellised pildid:

Väljaku jätkuks on imeline Doodide palee (kunagised Veneetsia valitsejad). Palee vastas, endise sadamasilla asemel on väike väljak kahe kõrge sambaga: ühel linna sümbol tiibadega lõvi, teisel linna patrooni Püha Markuse kuju. 

Mõned märksõnad, et mitte liigse infoga koormata, oleksid: hinnad on väga kõrged, traditsioonilised käsitöö maskid super ilusad, tänavad ulmeliselt kitsad, aga romantilised ja ilusa arhitektuuriga, inimesed sõbralikud (ülevoolavad itaallased, uuhhh!) muidugi megahea pizza ja pasta ja palju vaateakna poodlemist (need käekotid!), kuna autoteesid suurel alal ei olegi ja kaubaliiklus käib paatidega ja ei kohta traditsioonilisi suuri supermarketeid (ainult väiksed nummid butiigid).

Klassikaline ristmik

Vankrilapsega reisijatele muidugi Veneetsia parim sihtkoht ei ole. See on väikeste sildade tõttu paras vankri üles-alla tassimine ja kuna see oli meie kruiisireisi alguse-ja lõpp-punkt, siis tuli lisaks ka pagasit kaasa tassida. Aga kahtlemata oli see ainukordne elamus, tõepoolest väga omanäoline ja ilus linn. Ja ülimalt romantiline, käsikäes nautlejatele parim! Kahjuks jäi meil külastamata planeeritud Burano saar, kuna kruiisilt naastes olid juba meeletud rännakud seljataga ja otsustasime selle kulu asemel osta kaasa ühe käsitöö maski (veetransport on väga kallis, samas maadmööda paljudesse kohtadesse ei saa). Nüüd imetleme kodus pitsikudujate saare asemel oma uhket maski. 

Unistuste poole

Tänase postituse tingis Ülar Allase raamat „Seitsme imega ümber maailma“. Ta kirjutab: „Sain hästi aru, et sihitult maailmas ringi kolades kulutan oma aega, rahast rääkimata. Reisimisele on vajalik tekitada laialdasem eesmärk. Inimese elu on teadupärast lühike. Seepärast peame meile antud aega kasutama nii hästi kui oskame.“

See pani mind juurdlema selle üle, et kui keegi minult küsiks, kuhu ma tahaksin reisida, siis ma vastaksin tõenäoliselt, et igale poole, aga kuna ka minu elu ei kesta igavesti, siis pean ma tegema teatud valikud. Ja mida ma siis valiks? Peas on mul nimekiri olemas ja tänu sellele raamatule otsustasin enda pingerea ka üles tähendada, et siht oleks selge ja universum saaks hakata aitama mul neid reise korda saata. Niisiis, minu to go list, mis ei võta arvesse mingeid finantsilisi ega muid piiranguid, lihtsalt, kus ma tunnen, et mul on vaja ära käia:

1.       Kariibimere saared (siinkohal ei oma tähtsust, milline neist ja mis järjekorras, kuigi eelistatud on Jamaica, Puerto Rico, Kuuba....)

2.       Peruu, Machu Picchu

3.       Uus-Meremaa, Auckland

4.       Indoneesia, Bali

5.       Lõuna-Aafrika Vabariik, Cape Town

6.       USA, San Francisco

7.       Brasiilia (tagasi Rio de Janeirosse!)

Ma jätan selle nimekirja seitsmeosaliseks, kuna 7 on õnnetoov number! 

PS! Ma lasin mehel teha samasuguse listi ja meil kattus nendest 2.

Lihavõttesaarel Tšiilis 2014

Vahemere kruiis

Sellel reisil vaatame üle kruiisireisi võimaluse ja kaeme korraga seitset linna neljas riigis. Kuna meie reisiseltskond on laienenud kahelt kolmele, siis pesamuna tõttu saigi üldse hakatud lendamisele alternatiive otsima. Lõuna-Ameerika reisil nägime kruiisilaevalt rahvast mõneks tunniks maale tulemas ja mõtlesime toona, kui mõttetu on reisida kruiisilaevaga, kuna midagi ei jõua ju näha.  Nüüd, koos lapsega, tundub see olevat võrratu variant.  Kust kruiisi alustada? Kuna tegu on ka meie pulmareisi jätkuga, siis mis kõlaks veel romantilisemalt kui Veneetsia! Trummipõrrrin! Alustame!

1.       Veneetsia, Itaalia 

2.       Trieste, Itaalia

3.       Split, Horvaatia

4.       Kotor, Montenegro

5.       Katakolon, Kreeka

6.       Korfu, Kreeka

7.       Dubrovnik, Horvaatia

Costa Mediterranea