Veneetsia, Itaalia

Meie kruiisi alguse ja lõpp-punkt.
Seda 119 saarest koosnevat ning sildade ja kanalitega ühendatud linna lendasime kohapeale kaema juba päev varem ja olime ühe päeva ka kruiisi lõppedes.

Veneetsia linna südameks peetav Püha Markuse väljak (Piazza San Marco) olevat oktoobris juba nii üleujutatud, et saab väidetavalt kummikud jalga tõmmata ja väljakul gondliga sõita. Ma ausalt öeldes ei teagi kumba varianti ma eelistaks – kas kuiva jalaga ära käia või siiski ainsa võimaliku ja mõeldava liiklusvahendiga Veneetsias. Pinterestist leidsin selliseid variante: 

Meie saime sellised pildid:

Väljaku jätkuks on imeline Doodide palee (kunagised Veneetsia valitsejad). Palee vastas, endise sadamasilla asemel on väike väljak kahe kõrge sambaga: ühel linna sümbol tiibadega lõvi, teisel linna patrooni Püha Markuse kuju. 

Mõned märksõnad, et mitte liigse infoga koormata, oleksid: hinnad on väga kõrged, traditsioonilised käsitöö maskid super ilusad, tänavad ulmeliselt kitsad, aga romantilised ja ilusa arhitektuuriga, inimesed sõbralikud (ülevoolavad itaallased, uuhhh!) muidugi megahea pizza ja pasta ja palju vaateakna poodlemist (need käekotid!), kuna autoteesid suurel alal ei olegi ja kaubaliiklus käib paatidega ja ei kohta traditsioonilisi suuri supermarketeid (ainult väiksed nummid butiigid).

Klassikaline ristmik

Vankrilapsega reisijatele muidugi Veneetsia parim sihtkoht ei ole. See on väikeste sildade tõttu paras vankri üles-alla tassimine ja kuna see oli meie kruiisireisi alguse-ja lõpp-punkt, siis tuli lisaks ka pagasit kaasa tassida. Aga kahtlemata oli see ainukordne elamus, tõepoolest väga omanäoline ja ilus linn. Ja ülimalt romantiline, käsikäes nautlejatele parim! Kahjuks jäi meil külastamata planeeritud Burano saar, kuna kruiisilt naastes olid juba meeletud rännakud seljataga ja otsustasime selle kulu asemel osta kaasa ühe käsitöö maski (veetransport on väga kallis, samas maadmööda paljudesse kohtadesse ei saa). Nüüd imetleme kodus pitsikudujate saare asemel oma uhket maski.