Kruiisireis lapsega

Ma arvan, et üks postitus tuleks sellest ka teha. Nimelt oli see meie esimene välisreis temaga ja vanus 1 a 11 kuud poleks saanud olla ideaalsem. Esiteks on alla 2-aastastega odavam ja ta on veel piisavalt nunnu, et saada igal pool erikohtlemist. Kiidusõnad Lufthansale, kes võimaldasid alati käruga lennukini minna, tegid lapsele kingitusi (mis hoidis teda pikalt tegevuses) ja neljal lennul kolmest oli lennukis piisavalt ruumi, et ta sai suurema sekelduseta kolmeses istmereas keskel meie vahel oma koha ja oli mõnus laiutada.

Laeva jõudes hakkas alles tõeline poputamine pihta. See valge „beebi“ näppimine väsitas muidugi kümnendaks päevaks juba veidi ära, aga no pigem see, kui lapsevaenulikkus. Söögitool oli talle alati ilusti olemas ja emmele oli ka mõnna puhkus, et ei pea mõnda aega süüa vaaritama. Selles vanuses lapsega ongi see hea, et ta sööb juba seda mida meie, samadel aegadel ja sööb ise! Nii sain ikka mina ka puhata, mitte mööda linna kohvikuid taga ajama, et mähkmevahetust teha vms. Ja ta magas vankris iga päev kaks und, niiet meie saime mõnnalt ilma last lõbustamata ringi tatsata.

Laevas on lapsega palju tegevusi. Lastetuba, basseinid, ruumi joosta nii sees kui väljas. Tema vanuses on juba liftiga sõitmine ka äge tegevus, niiet lapsel tundus oli huvitav. Me olime broneerinud sisekajuti, ilma aknata ja kaasa tarinud reisivoodi. Meie üllatuseks oli meie kajutil suur aken, mille vaade avanes küll päästepaadile, kuid andis siiski ruumile avarust ja valgust juurde. Lisaks oli lapsele oma voodi, kõrge äärega, niiet reisivoodit kasutasime ainult ühe korra Veneetsia hotellis.  See, et laps sai siiski nädala korralikus voodis magada, tegi meie kõigi reisi kindlasti mugavamaks. Laevapersonal oli ülihoolitsev ja kõik sujus. Süüa saime megahästi ja palju. Mina muidugi tundsin hommikupudrust ja kohupiimast puudust, sest kaua sa ikka ainult pastat ja saia sööd, aga laps sai palju kookidega patustada, mida ta juba kodus ei saa.

Ehk kõik oli ideaalne ja paremgi veel! Kui midagi negatiivset otsida, siis oleks eelistanud mõni päev kauem kui 5-ni magada, aga no see oleks meid kodus samamoodi ees oodanud, niiet ei kurda pikalt ka selle üle. Ja pildimaterjal meie kukest ka nüüd:

Haa, empsil on küll toitev eelroog! 

Dubrovnik, Horvaatia

Horvaatia jättis sellel reisil minule ootamatult hea mulje ja Dubrovnik oli väga väga ilus. Ning need änksad kõndimisest läkima lihvitud vanalinna kõnniteed:

Ilmaprognoos lubas 19 kraadi ja vihma, kuid seda viimast me kohtasime oma reisi ajal alles tagasisõidupäeval Veneetsias olles, kus me enam väliseid üritusi ei plaaninudki. 

Korfu, Kreeka

Oktoobri keskmine temperatuur  19  kraadi ja novembri keskmine 15 andsid kokku mõnusa Eestimaa suvepäeva. Kuigi hommikul vara riietusime pigem soojalt. Ilmprognoos lubas 20 kraadi ja päike ning seda täpselt päeva peale saime ka. Korfu oli ainus koht, kus võtsime ise ka rendiauto, et kaugemaid paiku avastada ja võib öelda, et see oli seda väärt. Minu jaoks oli adrenaliini kohati liigagi palju, sest need kitsad järsud kaljuteed – nendeks ma polnud valmis. Pilti kahjuks ei ole, sest ma olin neil hetkedel südamevapustuse äärel. 

Eesootava autotripi ärevuses

Kahemeetrine mees ja mitte samasuur auto

Vett katsuma.....

....ja tagasi! Naispere jaoks oli ujumiseks siiski liiga külm

Katakolon ehk Olümpia, Kreeka

Selles sadamalinnas said 776 e.Kr. alguse Olümpiamängud! Vanad kreeklased käisid siin iga nelja aasta järel sportlikke katsumustega oma sõjajumal Zeusile austust avaldamas.  Siin asus ka vanaaja seitsme maailmaime hulka kuuluv Zeusi kuju, mis ehitati 435 eKr ja püsis ligi 800 aastat enne (võimalik, et tulekahjus) hävimist.  Meie jõudsime seda kuju vaatama siis ca 1500 aastat liiga hilja.

             Zeusi kuju Zeusi templis Olümpias ja tempel, milline ta võis 5.sajandil enne hävinemist välja näha. 

Sadamast 40 minutit bussisõitu ja voilaaa- saab varemetega selfitama hakata:

Värav olümpiastaadionile

Läbisime staadionil käruga just 200 m joostes ja nüüd jalutame tagasi

Olümpia kompleksis saime olla 2 tundi, mis jäi nii suure ala avastamiseks häbematult lühikeseks. Samas pikemaid ekskursioone sinna leida ei olnud võimalik, kuna kreeklased ei suuda ju kauem kui kella 15.00-ni töötada.

Kotor, Montenegro

Tere varahommikust Kotor! Minu sünnipäev Montenegros ja pildis: 

Abikaasa kinkis sünnipäevaks ainulaadse võimaluse sinna üles ronida. Ma eelistasin siiski magava vankrilapsega koos all kohvikus sünnipäevakohvi juua ja mees kasutas mu kingituse ise ära!

Lõunapoolseimateks Norra fjordideks peetav koht. Oli tõepoolest maaliline sissesõit hommikukohvi kõrvale ja pärastlõunane väljasõit laeva 11.dekil.

Sünnipäeva õhtusöök. Samal ajal seilame Kreeka poole.